Sissejuhatus projektihaldusesse

Mis üldse on projektihaldus?

Projektihaldus (inglise keeles project management) on protsess, mille eesmärk on saavutada mingi konkreetne tulemus kindla ajaperioodi jooksul. See on niiöelda "pehmem" pool arenduse protsessist.

Projektihaldus aitab tagada, et töö kulgeb plaanipäraselt - ülesanded on selgelt jaotatud, kõik info on kättesaadav, töö sujuv ning kõik liikmed teavad oma rolli ning vastutusi tiimis.

Hästi juhitud projekt aitab vältida segadust ning suurendab lõpptulemuse kvaliteeti. Tänapäeval kasutatakse projektihaldust igas valdkonnas mitmete projektide edukaks läbiviimiseks.

Kuidas projektihaldusega meie projektis alustada?

  1. Loo uus projekt GitLabis.

  • Projekti peab looma ainult üks inimene - seejärel lisab ta teised liikmed sinna projekti.

  • Video ja juhised projekti loomise, selle PyCharm’i kloonimise ning liikmete (meeskonna kaaslaste) lisamise kohta on siin.

  1. Lisa projekti pilet (issue)

  • Enne kui asud projekti kallal tegutsema ja koodi kirjutama, oleks vaja lisada GitLabi vastav issue ehk pilet.

  • Issue on kirjeldus mingist konkreetsest ülesandest või probleemist, mida tuleb lahendada - näiteks: "Lisa exit nupp".

  • Juhised ja video piletite loomise kohta leiad siit.

  • Üldise info piletite ning nende heade tavade kohta leiad siit.

  1. Loo endale projekti haru (branch)

  • Kui oled loonud pileti ja tahaksid alustada koodi kirjutamisega on oluline teha seda eraldi branch'is ehk harus, et sinu töö ei hakkaks segama oma tiimikaaslaste tööd ning projekt katki ei läheks.

  • Branch on paralleelne haru projektist, kus saad rahus teha oma muudatusi, ilma et see mõjutaks teisi. Hiljem saad oma harus tehtud muudatused ka põhiharusse liita (merge'imine).

  • Giti harudes arenduse kohta saad lähemalt lugeda siit.

  • Selle kohta, kuidas harudega tööd teha, luua merge request, et oma muudatused projekti main ehk põhiharusse viia, on videod ja juhised siin.

  1. Merge request ülevaatamine

  • Kui mõni sinu tiimikaaslane on teinud merge request’i, siis enne selle merge’imist on oluline, et keegi muudatused koodis üle vaataks, kontrolliks, et kõik töötab õigesti.

  • Merge request on taotlus, millega palutakse oma haru muudatused liita põhiharuga (main branch). See võimaldab teistel tiimiliikmetel enne peamisse harusse lisamist muudatused üle vaadata ning kinnitada.

  • Merge’imise ja koodiülevaatuse kohta saad täpsemalt vaadata siit.

  • Kui soovid minna merge request’i juurest kellegi teise harusse, et koodi ja selle funktsionaalsusi kontrollida, siis selle kohta on juhend siin.

  1. Merge conflicti lahendamine

  • Merge’imisel võib tulla ette olukordi, kus tekivad merge conflict'id. Nende lahendamine on oluline, et õige ja töötav kood jõuaks main harusse.

  • Merge conflict tekib siis, kui kaks inimest muudavad sama osa failist ja Git ei suuda automaatselt otsustada, kumb versioon õige.

  • Konfliktide lahendamise kohta on juhend ja video siin.

  1. Muudatuste tagasivõtmine reset ja revertiga

  • Kui peaks juhtuma, et kogemata läheb läbi mõni muudatus, mida tahaks tagasi võtta, siis seda ei pea käsitsi tegema.

  • Reset ja revert on Giti käsud muudatuste tagasivõtmiseks

    • Reset muudab ajaloo tagasi varasemasse seisu (sobib vaid siis, kui tööd ei ole veel teistega jagatud)

    • Revert loob uue muudatuse, mis tühistab eelmise (kasulik ühistes projektides)

  • Täpsemad juhised on siin.

  1. .gitignore

  • Projektide puhul on ka faile, mida Giti ei lisata. Selleks on võimalik koostada .gitignore fail, et määrata ära, millised failid Giti ei jõua.

  • See tagab näiteks, et konfidentsiaalne informatsioon ei oleks kõigile kättesaadav jms.

  • Täpsemalt saab .gitignore faili ja selle koostamise kohta lugeda siit.

  1. Wiki

  • Oluline osa projektihaldusest on ka projektiplaani ja sprindi raportite koostamine.

  • Üldjuhul oleks hea ka oma projekti dokumenteerida - selleks on hea koht GitLabi wiki, mille kasutamise kohta on täpsemalt kirjas siin.

  • Sprindi raportitel on oluline ka nende sisu, mille kohta nõuded ja näide on siin.

  1. SSH võti

  • Projekti käigus on ilmselt vaja ka serveriga tegeleda.

  • Selleks on oluline SSH võti, mille abil saad turvaliselt ühenduda serveritega ja Gitiga ilma paroole kasutamata.

  • SSH võtme genereerimise ja kasutamise kohta saab täpsemalt lugeda siit.

  1. Muu kasulik

  • Gitil on veel mitmeid käske ja funktsionaalsusi, millest võib projekti tegemise käigus palju abi olla. Nende kohta on informatsioon ja juhised siin.

  • Samuti võivad jääda mõned Gitiga seotud mõisted segaseks, mille kohta saab selgitusi ja juhiseid lugeda siit.