Sissejuhatus

Git

Git on versioonihaldussüsteem, mis aitab arendajatel jälgida aja jooksul koodis toimunud muutusi ja muudatusi. See võimaldab ühe projektiga töötada samaaegselt mitmel inimesel, ilma üksteise muudatusi üle kirjutamata.

Versioonihaldus

Versioonihaldus on süsteem, mis salvestab failis või failide komplektis aja jooksul tehtud muudatused, et saaksid konkreetsete versioonide juurde hiljem vajaduse või soovi korral tagasi minna. See on vajalik mitmel põhjusel:

  • Koostöö: mitu arendajat saavad töötada sama projekti kallal üksteise tööd segamata.

  • Ajalugu: iga muudatus salvestatakse, mis võimaldab vajadusel eelmiste versioonide juurde naasta.

  • Backup: see toimib varukoopiana, salvestades projekti remote serveritesse.

  • Harud: arendajad saavad luua harusid, et töötada iseseisvalt uute funktsioonide või paranduste kallal, seejärel merge’ida need tagasi põhiprojekti.

GitLab

GitLab on veebipõhine platvorm, mis pakub võimalusi versiooni- ning projektihalduseks. See on üles ehitatud Gitile ning annab tiimidele võimaluse tegeleda pea kõigega, mida üks projekt endas nõuab: projekti ja töid planeerida, hallata koodi ja koodimuudatusi, tegeleda turvalisusega, jagada ülesandeid laiali, seada ajalisi tähtaegu ja eesmärke, jne.

Github

Github on Gitil põhinev pilvepõhine platvorm, mis võimaldab arendajatel oma koodi majutada, hallata ja jagada. Seda kasutatakse intensiivselt avatud lähtekoodiga projektides, kuid ka ettevõtetes. Lisaks versioonihaldusele pakub GitHub tööriistu meeskonnatööks – näiteks Issues ülesannete jälgimiseks, Pull requeste muudatuste ülevaatamiseks ja Actions CI/CD-protsesside automatiseerimiseks.

GitHubi ja GitLabi põhimõtted on sarnased, kuid GitHub keskendub rohkem avatud lähtekoodiga kogukonnale, samas kui GitLab pakub sageli rohkem võimalusi privaatseks projekti- ja DevOps-haldamiseks.

Kasutatud allikad ja lisalugemine kui tudeng soovib rohkem teada saada: https://docs.github.com/en/get-started/start-your-journey/about-github-and-git

https://www.coursera.org/articles/gitlab-vs-github?utm_medium=sem&utm_source=gg&utm_campaign=b2c_emea_x_multi_ftcof_career-academy_cx_dr_bau_gg_pmax_gc_s1_en_m_hyb_23-12_x&campaignid=20858198824&adgroupid=&device=c&keyword=&matchtype=&network=x&devicemodel=&creativeid=&assetgroupid=6490027433&targetid=&extensionid=&placement=&gad_source=1&gad_campaignid=20854471652&gbraid=0AAAAADdKX6agYJ6hUd-OknQvev3TIK009&gclid=CjwKCAjw6vHHBhBwEiwAq4zvA0VOyrXa8LfyU0L75b0mTHb6Bg9CbJRwifgli5v5ae1nA7iUWO4H7BoCp3gQAvD_BwE

IDE

IDE-d (Integrated Development Environment)

Koodiarenduseks kasutatakse erinevaid arenduskeskkondi ehk IDE-sid. Populaarsemad variandid on:

JetBrains tooted – näiteks IntelliJ IDEA, PyCharm, WebStorm ja PhpStorm. Need pakuvad intelligentset (või nö AI) kooditäiendust, veatuvastust ja tuge Git-versioonihaldusele. Firmad kasutavad need IDE-d sõltuvalt nende toodest või teenusest. JetBrainsi litsensi saamiseks vaadake siin: https://projectdoc.pages.taltech.ee/estonian/tarkvara/jetbrains.html

Visual Studio Code (VS Code) – kerge, ent võimas toimetaja laienduste süsteemiga, mis sobib igat tüüpi projektidele. Muud IDE-d – näiteks Eclipse, NetBeans või Android Studio olenevalt tehnoloogiast ja eelistustest. Erinevad ettevõtted kasutavad oma töö iseloomu (toode või teenus) ja keelevaliku põhjal erinevaid IDE-sid. Näiteks Helmes kasutab sageli WebStormi PHP‑arenduses, samas kui Pipedrive eelistab VS Code'i, mis sobib hästi nende JavaScripti- ja TypeScript‑põhisele stack'ile. IDE valik sõltub tavaliselt kasutatavast programmeerimiskeelest, projekti tüübist ning tiimi eelistustest. Kasulikud lingid ja huvitav lugemine:

https://www.jetbrains.com/ides/ https://www.geeksforgeeks.org/blogs/top-10-ides-for-programmers/ https://graphite.dev/guides/intellij-vs-vscode

Kasutatud allikad